Millist rolli mängib kilpnääre rasestumisel?

Kilpnääre on väike liblikakujuline organ kaela eesosas, mis toodab kehale väga vajalikke hormoone.

Kilpnäärme hormoonid reguleerivad ainevahetust igas keharakus, vastutavad keha energiakasutuse eest, samuti on olulised südame ja närvisüsteemi töös, kehakaalu ja temperatuuri regulatsioonis.

Kilpnääre teeb tihedat koostööd ajuripatsiga (hüpofüüs), mis toodab kilpnäärme talitlust stimuleerivat hormooni TSH. See reguleerib kilpnäärmehormoonide T4 ja T3 tootmist ja vabanemist.

Mis on kilpnäärme hormoonide ülesanded organismis?

  • Osaleda ainevahetuse regulatsioonis:

– Toetada depoorasvade lõhustumist ja kolesterooli vähendamist
– Osaleda valkude ja süsivesikute ainevahetuses

  • Osaleda normaalse kehatemperatuuri tagamises
  • Toetada skeleti normaalset arengut ja luuainevahetust
  • Intensiivistada südame tööd
  • Tagada suguorganite normaalne areng ja toimimine
  • Toetada kesknärvisüsteemi normaalset tööd

Tuntumad kilpnäärme talitlushäired on alatalitlus ehk hüpotüreoos, mille korral toodetakse organismis kilpnäärme hormoone liiga vähe ja ületalitlus ehk hüpertüreoos, mille korral kilpnäärme hormoone toodetakse liiga palju.

Kilpnäärme alatalitluse puhul organismi ainevahetus aeglustub.

  • Pidev väsimus, apaatsus
  • Kõhukinnisus- või lahtisus
  • Kaalutõus
  • Aeglustunud südame löögisagedus, aeglane pulss
  • Kõrge kolesterool
  • Külmakartus
  • Käte ja jalgade ” suremistunne”
  • Kähe hääl
  • Juuste väljalangemine
  • Kuiv nahk
  • Tursed näol, kätel ja/või jalgadel
  • Ebaregulaarne menstruatsioonitsükkel

Kilpnäärme ületalitluse puhul organismi ainevahetus kiireneb.

  • Närvilisus, ärrituvus
  • Unetus, liigne väsimus
  • Nõrkus
  • Käte värisemine
  • Kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine
  • Kaalukaotus
  • Südame kloppimine, kiire pulss
  • Kuumatalumatus (nt saunas)
  • Pidev higistamine, mis ei ole seotud füüsilise koormusega
  • Naistel tsüklihäired


On oluline teada, et:

 – Kilpnäärmehaigused võivad alata igas eas.

– Kilpnäärme üle- või alatalitlust ei saa diagnoosida üksnes sümptomite põhjal, vajalik on kilpnäärmega seotud hormooni(de) määramine verest. 

Kilpnäärme alatalitlus ja viljakus

Kilpnäärme probleeme esineb rohkem naistel. Pärssiv mõju viljakusele võib ilmneda eelkõige kilpnäärme alatalitluse korral, sageli aitab siin kaasa ka samaaegne prolaktiini taseme tõus. Ületalitlus üldjuhul viljakust ei mõjuta.

Nii kilpnäärme ala- kui ka ületalitlust on võimalik kergesti diagnoosida tehes vereproovid, kus vaadatakse tavaliselt nii kilpnääret stimuleerivat hormooni (TSH), kui ka kilpnäärme enda hormoone.

Kui on diagnoositud alatalitlus ehk hüpotüreoos, mis tähendab, et kilpnääre toodab normist vähem hormoone, siis kasutatakse raviks sünteetilist hormooni, millega asendatakse puuduolev hormoon.

Kilpnäärme haiguste ravi on väga oluline. Lääne-Tallinna keskhaigla viljatusravikeskuse naistearsti vastuvõtul määratakse tavaliselt ka  kilpnäärme analüüsid.

Kui tulevasel emal on enne rasedust diagnoositud kilpnäärme haigus, siis tuleb regulaarselt kontrollida, et kilpnäärme hormoone oleks kehas just parasjagu. Ravimata kilpnäärme haigus raseduse ajal võib viia erinevate tüsistuseni, sealhulgas enneaegse sünnituseni, preeklampsiani (ohtlikult tõusnud vererõhk raseduse ajal), madala sünnikaaluni jne.

Kui haigus on diagnoositud, siis tehakse raseduse ajal regulaarselt vereproove, et vajadusel muuta ravimite doose. Nii saame tekitada olukorra, kus kilpnäärme hormoonid on terve raseduse vältel normaalsed ja loode saab normaalselt areneda.

Lapsesoovi korral saad enda viljakust kontrollida meie naistearstide ja meestearsti juures. 

Broneeri vastuvõtuaeg telefoni  teel: 666 5888

Tutvu meie meeskonna ja tegemistega; IG/FB @viljatusravikeskus

Share on facebook
Facebook
Share on twitter
Twitter
Share on linkedin
LinkedIn
Share on whatsapp
WhatsApp